Paolo

patsientide lood
Paolo - Patient story

Paolo nakatus raskesse kuseteede nakkusesse paljude antibiootikumide suhtes resistentse E. coli bakteriga. Paolo nakkuse edukaks ravimiseks kulus kaks kuud ja kolm eri antibiootikumidega ravikuuri. On teadmata, kust ta nakkuse sai.

Paolo on 55-aastane ülikooli professor, kes elab Itaalias Roomas. 2010. aasta augustis võttis Paolo mootorpaadiga üksinda ette retke Ponzale, mis on väike saar Itaalia rannikul. Pärast Ponzale saabumist tundis ta kuseteede infektsiooni sümptomeid, kuid ei pööranud sellele kuigivõrd tähelepanu, sest arvas, et sümptomid võivad olla tingitud vedelikupuudusest suvises kuumuses.

Mõne aja pärast tekkis tal aga palavik koos külmavärinatega ja kuseteede infektsiooni sümptomid ägenesid. Ta pidas nõu arstist õemehega, kes Ponzal puhkust veetis. Õemees soovitas tal võtta tsiprofloksatsiini, fluorokinoloonantibiootikumi, mis on üks kõige sagedamini kasutatavaid antibiootikume kuseteede infektsioonide korral. Tsiprofloksatsiini manustatakse suu kaudu. Niisiis on selle kasutamine lihtne ja tavaliselt on see kuseteede infektsioonide ravimisel efektiivne. Siiski ei paranenud Paolo seisund järgmise kolme päeva jooksul ja tema palavik ei alanenud. Sellest hoolimata jätkas ta tsiprofloksatsiini võtmist nädala jooksul või veidi üle nädala, lootes oma enesetunnet niipalju turgutada, et mootorpaadiga tagasi Rooma sõita ning lasta seal teha täielik meditsiiniline läbivaatus ja laboratoorsed uuringud.

Ponza saarel ei olnud Paolol võimalik lasta oma uriini laboratoorselt uurida, et paremini mõista, millise antibiootikumiga infektsiooni võiks ravida. Ta teadis, et õige antibiootikumi määramiseks on arstil vaja teada tema uriinikülvi tulemusi.

Et ta ei julgenud Rooma mootorpaadiga üksinda tagasi sõita, sest kartis jääda veelgi haigemaks, tuli õemees temaga kaasa. Mandrile jõudnud, läks Paolo kohe ühte suurde Rooma haiglasse, kus tema uriinikülvi uuriti ja kus ta läbis meditsiinilise läbivaatuse, mis andis kinnitust, et tal oli tõepoolest kuseteede komplitseeritud infektsioon. Peale selle leiti, et tema eesnääre on suurenenud, mis tõenäoliselt oli ka infektsiooni põhjuseks.

Bakterikülv näitas, et ta oli nakatunud Escherichia coli (E. coli) bakteriga, mis toodab laiendatud spektriga beetalaktamaasi (ESBL) ja on resistentne paljude antibiootikumide, sh tsiprofloksatsiini suhtes. Laboratoorsete uuringute tulemused näitasid, et ainsad antibiootikumid, mille suhtes Paolo E. coli bakter oli vastuvõtlik, olid amoksitsilliin/klavulaanhape, trimetoprimsulfametoksasool, fosfomütsiin ning lõpuks viimase valiku antibiootikumid karbapeneemid. Paolo ei saanud võtta trimetoprimsulfametoksasooli, mis on suukaudne antibiootikum, sest ta on selle suhtes allergiline. Karbapeneeme saab manustada ainult veenisiseselt, mis tähendab, et mõnda aega tuleb viibida haiglas. Paolole kirjutati välja amoksitsilliin/klavulaanhape, mida ta võttis suu kaudu nelja nädala jooksul. Tema seisund paranes, kuid neli päeva pärast ravi lõpetamist kerkis palavik taas ja ka kuseteede infektsiooni sümptomid ilmnesid uuesti.

Siis helistas Paolo infektsioonhaiguste spetsialistist sõbrale, kes soovitas Paolol võtta fosfomütsiini tema infektsiooni jaoks õiges koguses. Paolo võttis seda antibiootikumi 21 päeva. Sümptomid taandusid ja siiani on ta olnud terve.

Kommentaar juhtumi kohta

Puhkusel viibides tekkis Paolol kuseteede komplitseeritud infektsioon E. coli isolaadi tõttu, mis toodab laiendatud spektriga beetalaktamaase. Laiendatud spektriga beetalaktamaasid on ensüümid, mis muudavad bakterid, kõige sagedamini E. coli ja Klebsiella pneumoniae, resistentseks enamiku beetalaktaamantibiootikumide, sh penitsilliinide, tsefalosporiinide ja astreonaami suhtes. Leiti, et Paolo E. coli on vastuvõtlik ainult amoksitsilliini/klavulaanhappe, trimetoprimsulfametoksasooli, fosfomütsiini ja karbapeneemide suhtes, mis on eelistatavad viimase valiku antibiootikumid laiendatud spektriga beetalaktamaase tootvate bakterite puhul.

Selle juhtumiga seoses tuleb märkida, et Paolol oli tekkinud infektsioon ümbritsevast keskkonnast saadud eriti resistentse E. coli tõttu. Tähelepanuväärne on, et tema E. coli oli resistentne fluorokinoloonide suhtes. Need on antibiootikumid, mida saab manustada suu kaudu kuseteede infektsioonide, sealhulgas komplitseeritud infektsioonide raviks.

Karbapeneeme, mille suhtes Paolo E.coli oli vastuvõtlik, kasutatakse eelistatavalt patsientide puhul, kelle infektsiooni põhjuseks on laiendatud spektriga beetalaktamaase tootvad bakterid. Peale karbapeneemide, mida manustatakse veenisiseselt ja mille tarvitamine eeldab haiglasviibimist, olid veel vaid mõned antibiootikumid, mida Paolo sai võtta ja mis võinuksid tema infektsiooni tõhusalt ravida. Vaid mõningaid neist saab manustada suu kaudu.

Pealegi oli ta trimetoprimsulfametoksasooli suhtes allergiline. Antibiootikum, mida Paolo võtma hakkas, oli amoksitsilliin/klavulaanhape (suukaudne antibiootikum). See antibiootikum võib olla efektiivne laboris, kuid tegelikkuses ei pruugi see laiendatud spektriga beetalaktamaase tootvale E. coli bakterile mõjuda. Seetõttu näis Paolo seisund amoksitsilliini/klavulaanhappe ravi ajal paranevat, kuid infektsioon püsis ja pärast ravi lõpetamist ilmnesid sümptomid taas. On murettekitav, et nii resistentsed bakterid levivad ja tekitavad infektsioone patsientidel, kes haiglatega kuidagi kokku ei puutu. Kogu maailmas on leitud, et laiendatud spektriga beetalaktamaase tootvad bakterid on keskkonnatekkeste infektsioonide ja väga tihti kuseteede infektsioonide põhjuseks. Tähtis on ravida õige antibiootikumiga, sest seda liiki väga resistentsed bakterid võivad patsientide haigusi süvendada ja tulemusi halvendada. Tähtis sõnum patsientidele on see, et raviks tuleb kasutada õiget antibiootikumi. Seetõttu tuleb minna arsti juurde ja lasta teha mikrobioloogilised uuringud.