Lill-Karin

patsientide lood

Minu nimi on Lill-Karin. Ma olen 66-aastane pensionil kooliõpetaja, mul on kolm täiskasvanud last ja viis lapselast.

Pärast abikaasa surma olen elanud üksi ning mu aeg kulub lugemisele, käsitööle, luuletuste kirjutamisele ja reisimisele.

Indias olen käinud mitu korda, ent kuna ma polnud kunagi Keralasse sattunud, siis kavandasin 2010. aastal reisi sinna ja leppisin kokku ööbimises ühe kohaliku perekonna juures.

Reis hakkas algusest peale viltu kiskuma. Minu võõrustaja võttis mind lennujaamast auto peale, aga enne kui ma jõudsin linnagi näha, põrkas tema auto kokku veoautoga. Ma sain raske jalaluumurru ja mind viidi kohe haiglasse. Teel sinna lebasin kiirabiauto põrandal.

Haiglas veetsin kaks päeva plastmassvoodis suures palatis, kus mind ümbritsesid haiged inimesed. Mulle anti üks kord päevas kauss veega, aga et mu jalg oli murtud, ei saanud ma end liigutada, pesta ega riideid vahetada. Ma lihtsalt lamasin seal kuuma käes.

Lõpuks viidi mind üksikpalatisse ja mulle tehti puusaliigese asendamise operatsioon. Indias eeldatakse, et patsiendi eest hoolitsevad haiglas tema pereliikmed, nii et arste ja õdesid ma kuigi sageli ei näinud. Need olid väga üksildased nädalad, kui mulle pakkus seltsi ainult mu võõrustaja, kuid lõpuks lubati mind koju.

Kui ma Norrasse jõudsin, pidin taas haiglasse minema. Mind hoiti üksinda eripalatis ja kõik, kes mind vaatama tulid, pidid kandma kaitseriietust.

Arstid leidsid mu uriinist antibiootikumiresistentse bakteri. See oli sinna sattunud kateetriga, mis mulle Indias operatsiooni ajal paigaldati. Infektsiooni sümptomeid ma ei tundnud, ent ometi oli see väga raske aeg.

Meie peres oli sündinud uus laps, aga pereliikmed ei julgenud mind vaatama tulla, et mitte nakkust saada. Ma ei saanud osaleda pulmas ega ristimisel. Üksiolemine niisugusel ajal oli kohutavalt raske, ma tundsin end väga rusutuna ja üksi.

Lisaks tegi mulle muret, et mu operatsioonihaav võib nakatuda, sest see ei olnud ikka veel paranenud. Oli aegu, mil ma polnud kindel, kas jäängi elama. Õnneks olen nüüd täiesti paranenud ja nakkusest vaba, kuid mõnda aega kartsin väga külmetuda või mõnd hullemat haigust saada.

Haiglas viibides sain teada, kui tähtis on range hügieen ning desinfitseerivate kätepesu- ja kodupuhastusvahendite kasutamine, et pisikuid eemal hoida. See oli kohutav kogemus, kuid minu reisikihku see ei vähendanud; kavandan juba oma järgmist reisi Keralasse. Seekord loodan näha piirkonda, mitte haiglat.

Kommentaar juhtumi kohta

Lill-Karinile tehti Indias ortopeediline operatsioon ja ta sai profülaktilist antibiootikumravi linesoliidiga. Ta võeti Norras haiglasse, sest tema uriinis oli mitme antibiootikumi suhtes resistentne bakter Klebsiella pneumoniae. Arvatavasti sattus bakter uriini Indias operatsiooni ajal paigaldatud kateetriga.

Bakter oli vastuvõtlik ainult ühele antibiootikumile – kolistiinile, aga oli resistentne kõigi beetalaktaamide (penitsilliinide ja tsefalosporiinide, karbapeneemide ja astreonaami), aminoglükosiidide, fluorokinoloonide (nt tsiprofloksatsiini), trimetoprimsulfametoksasooli ja tigetsükliini suhtes.

Leiti, et K. pneumoniae isolaat toodab ensüümi nimega karbapenemaas. Molekulaarne analüüs näitas, et isolaat sisaldab geeni, mis toodab uudset karbapenemaasi nimega New Delhi metallobeetalaktamaas (NDM-1). Seda geneetilist elementi on leitud paljudes bakterites ja see on levinud kogu maailmas, põhjustades seda geeni kandvate bakterite resistentsuse paljude antibiootikumide suhtes. Nii saab raviks kasutada vaid paari antibiootikumi, kui üldse. Antud patsiendi puhul oli bakter vastuvõtlik vaid kolistiinile – antibiootikumile, mida tuleb manustada veenisiseselt ja mis võib olla mürgine.

Niisuguste äärmiselt resistentsete bakterite hulk on kõikjal maailmas kasvanud. Neid baktereid, mis võivad liikuda üle riigipiiride, kannavad sageli patsiendid, kes satuvad ühest tervishoiusüsteemist teise. On oluline, et arstid oleksid antibiootikumiresistentseid baktereid kandvate patsientide juhtumite suhtes valvsad. Kuigi seda tüüpi resistentsus on Skandinaavias haruldane, on Euroopas täheldatud mitmeid juhtumeid, mida seostatakse haiglaraviga välismaal.