Mohammed

patsientide lood

Minu nimi on Mohammed ja ma olen 37-aastane. Kasvasin üles Ühendkuningriigis, kuid olen viimased 10 aastat elanud Kairos, kus ma juhin tarkvaraarendusettevõtet. Mul on Egiptuses palju sugulasi ning seal elamine ja Ühendkuningriigi vahet reisimine on olnud väga tore.

2011. aasta aprillis diagnoositi mul äge müeloidne leukeemia – vähk, mille puhul keha toodab liiga palju valgeid vereliblesid ja immuunsüsteem lakkab korralikult töötamast. Ravi alustati peaaegu kohe. Leukeemia ise ei olegi kuigi vaevarikas haigus – enamasti tunned end lihtsalt haiglase ja väsinuna –, aga et immuunsüsteem ei tööta korralikult, siis on suurem tõenäosus infektsioonide tekkeks. Need võivad olla ebamugavad, ent ka äärmiselt ohtlikud.

Kui olin haiglas oma teist keemiaravikuuri saamas, tekkis mul kõrge palavik, mida arstid püüdsid tavaliste antibiootikumidega alla saada. Kolm päeva kerkis mu temperatuur kontrollimatult, jõudes ohtlikult kõrgele (40 °C). Olles mõistnud, et minu infektsioon on ebatavaline, õnnestus arstidel lõpuks palavik alla saada. Nad kasutasid suurte annustena manustatavate antibiootikumide erilist kombinatsiooni. See ebatavaline infektsioon oli hirmutav; me ravisime leukeemiat, kuid keegi ei teadnud, millest oli tingitud palavik.

Edasised uuringud näitasid, et minu infektsiooni põhjuseks oli bakter nimega Escherichia coli (E. coli), mis tavaliselt elab soolestikus. Arstidele teadmata põhjustel oli minus peitunud E. coli bakter väga resistentset liiki. Keegi ei tea kindlalt, kust ma selle bakteri sain või kui kaua see minu soolestikus oli uinuvas olekus olnud. Arstid arvasid, et ma võisin selle saada Egiptuses, sest sarnaseid resistentseid bakteriliike on Egiptuses avastatud ja seal ma ju ka vahepeal elasin. Keemiaravi oli nõrgestanud mu immuunsüsteemi ja see võimaldas infektsioonil võimust võtta.

Niipea kui arstid infektsiooni avastasid, eraldati mind teistest patsientidest. Isegi nüüd, kui ma haiglas keemiaravi saan, ei või ma palatist lahkuda ega teiste patsientidega nädalaid kokku puutuda. Õed ja arstid kasutavad minuga kokkupuutel rangeid ettevaatusabinõusid. Minuga tegelevad eraldi töötajad, et nakkus ei leviks. Kolmanda keemiaravikuuri ajal tekkis mul jälle palavik. Seekord arstid teadsid, mida ette võtta. Palavik saadi kohe kontrolli alla. See oli üsna rahustav, kuid isolatsioonis olemine ei ole kuigi meeldiv.

Kõige hirmutavam on teadmine, et see bakter võib minus igavesti elada. Praegu on olukord kontrolli all ja arstid on hästi toime tulnud, kuid isegi pärast seda, kui ma olen leukeemiast jagu saanud, jääb oht, et infektsioon tekib uuesti. Ma ei olnud varem mõelnud sellele, et infektsioonid võivad olla eluohtlikud või nii kiiresti ohtlikuks muutuda. Meil on vedanud, et meil on nii suurepärased meditsiinilised tugivõrgustikud, kuid tähtis on ohtudest teadlik olla ja minna arsti juurde kohe, kui tunned, et midagi on valesti.

Kommentaar juhtumi kohta

Mohammedi vereringest leitud E. coli bakteril on resistentsusmehhanism, mis toodab ensüümi nimega karbapenemaas. Mohammedi E. coli bakter tootis karbapenemaasi OXA-48, mida on sagedasti leitud Vahemere piirkonna bakterite seas, ent selle kohta on teateid ka mujalt Euroopast ja kogu maailmast. Ensüüm OXA-48 muudab bakterid äärmiselt resistentseks paljude antibiootikumide, sealhulgas viimase valiku antibiootikumide – karbapeneemide – suhtes.

Mohammedi arstidel õnnestus teda õigete antibiootikumide abil edukalt ravida, sest nad tegid õigel ajal külvid ja laboratoorsed uuringud, et näha, millised antibiootikumid tema bakterile toimivad. Mohammed võib kanda resistentset E. coli bakterit oma soolestikus veel pikka aega ja see võib tulevikus uuesti infektsioone tekitada. Tal tuleb võtta antibiootikume, et vältida infektsioone, mis võivad olla seotud leukeemiaraviga. Et OXA-48 tõttu on E. coli resistentne paljude antibiootikumide suhtes, võib see osutuda väga keeruliseks, sest talle võib sobida vaid mõni antibiootikum.

Kui antibiootikume ei kasutata õigesti – kui neid kasutatakse siis, kui see ei ole vajalik, manustatakse liiga pikka või lühikest aega või valedes annustes –, siis võib see põhjustada antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite teket ja levikut.

Tähtis on kasutada antibiootikume arukalt ja valida infektsiooni raviks õige antibiootikum nii kiiresti kui võimalik. Viivitusi õige antibiootikumi valimisel, iseäranis raskelt haigete patsientide puhul nagu Mohammed, on seostatud haiguste ja surmajuhtumite suurema arvuga.

Seda on oluline teada, sest resistentseid baktereid võib peale haiglate leiduda ka ümbritsevas keskkonnas. Patsiendid, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud luuüdi või elundite siirdamise tõttu, on eriti suures ohus, sest nad on nakkustele vastuvõtlikumad.